spoiler

njah... vahel ma mõtlen, et ma olen nagu kapilaps. et kasvanud kuskil muust ühiskonnast eemal ja siis aeg-ajalt kui sellega kokkupuutun ja nn oma steriilsest roosast ümbrises väljuma olen sunnitud, saan ikka šoki.

ostsin suvel omale kodu. selle kodu müüs mulle üks väga kena noor poiss, kes ühtlasi oli nii maakleri kui müüja rollis. aga jaa... ma vist jäin sellele poisile kuskile kripeldama ja siiani pole ta suutnud oma kirju ümber suunata ja kasutab seda ettekäändena, et mind aeg-ajalt külastada ja mulle helistada ja siis venitada neid käike siia oimaiteakuipikkadeks.

ja eile ma siis otsustasin pärast seda kui ta juba mitu korda helistanud oli, talle ise need kirjad ära viia, sest siis saan ise valida kauaks ma jään ja ei pea kuidagi pingsalt leidma põhjust, miks teda enda poolt välja visata.

seal siis istusin hetkeks maha ja rääkisin temaga juttu kuni ma rääkisin oma tulevikuplaanidest ja mainisin singapuri minekut. millepeale ta kommenteeris, et ohh see on ju nii lähedal ja siis tuli välja, et noormees täiesti siiralt arvab, et singapur on saksamaal ja ajas selle luksemburgiga sassi.

booh.
okei. ta on minust aasta noorem, 21 siis, ta lõpetas põhikooli ja läks siis tsileriks õppima, see ei tulnud välja ja siis hakaks kortereid müüma, see tuli jälle väga hästi välja. ehk siis, ta näeb tõesti überhea välja ja finantsmõttes on tas kullaauk, aga loll nagu..... lauajalg.


mu sõbranna ütles eile öösel selle peale kui ma talle seda rääkisin, et aga sul polegi ju teda rääkimiseks vaja, rääkida võid kellegi teisega ka.