hingematvalt ilus inimlikkus

hommikuti näen alati maja ees üht ema oma lapsega. laps on vaja lasteaeda viia. ema on temaga nii kannatlik. laps on nii pahur. nagu mina omal ajal.

jõuan tavaliselt esimesena tööle. tean,e t siis on mul umbes poolteist tundi rahu ja vaikust asjade tegemiseks, sest hiljem hakkab hullumaja. pärastlõunaks on kõik grogid. isegi karm mutt production manager teeb enda üle nalja ja naerab.

trennist tulles näen tihti inimesi, kes ei ole just tavaline trennitüüp - juba nende kohmakatest liigutustest on võimalik seda mõista. aga nad on ülipüüdlikud ja jälgivad silmanurgast teisi, et neid järmisel korral matkida, et vähem uuuuued välja paista.

saunalaval istudes ja dushiruumi vaadates näen inimesi, kes tulevad just trennist ja lähevad pesema. nad on kõik nii alasti ja liiguvad kuidagi nagu igaüks omas maailmas. sõbrannadega käivad vist koos trennis vähesed. aga neid on lihtsalt nii ilus vaadata, sest mul on tunne, et nad ise tunnevad ennast õnnelikena.

vahel õhtul väljas käies näen neid tüüpe, kes on natukene purjus, aga ise nii hirmsasti rahul ja õnnelikud.

ja siis hakkab endal ka hea.

ma olen perfektsionist. ma ajan taga ebanormaalseid väärtusi. aga vahel hakkavad mu lihtsalt silmad selliste asjade peale läikima. kui need inimesed vaid ise end kõrvalt näeksid.