koolielu

ohjah, mu eriala on niiiiiniiii põnev ja popp võiks arvata.

aga üha enam hakkan ma kahtlema, kas ikka tegin õige valiku. hiina keel on khuul. raske, aga ma usun, et see mäng ja pingutus väärib neid küünlaid. kagu-aasia riikide ained on need minu ained ja tõsiselt harivad ja huvitavad. lotmani loengusse on põnev maanduda, aga kuidas ja kas ma selle eksamiga hakkama saan on iseasi. siis minu antropoloogia aine rahvastest ja rahvustest on parim aine üldse, lihtsalt keeruline on kogu selle lugemisega hakkama saada(sest igas aines on miljon asja lugeda) ja siis jääb veel konfutsianismi ja vana-hiina kultuuri ained. konfutsianism on naljakas mu jaoks sellepärast, et me õpime erinevaid konfutsianismi tüüpe hoolimata sellest, et mul puudub backround selle asja kui terviku suhtes. usun,e t ka teised on sarnases teadmatuses. ja see vana-hiina asi... ohjah. selles see kahtlus sel nädalal alguse saigi. pidime lugema mingeid vanu suutraid. ma tohutult pingutasin selle jaoks ja tõesti lugesin aeglaselt ja mitu korda, et mõista ja arusaada. ja kokkuvõttes lihtsalt taipasin, kui mitte minu asi see on. mitte lugemine, aga kasvõi selle usundi eesmärk - eesmärgiks on ju muutuda piisavalt apaatseks ja ignorantseks muu ümbritseva suhtes, ainult minetades kõik tunded ja meeled on võimalik budismi järgides kuskile jõuda....


huvitav. väga huvitav.


ma olen teisest puust.