lauba hommikune evelosooofia

Tahaksin nüüd enda kui katsealuse viimase nädala elu kohta mõned tähelepanekud teha:

1. puhkuserežiimile ülelülitus protsess on nagu hävituslennuki alla jäämine - kui tuurid käivad maha järsku, siis tekib nii kehas kui peas tunne nagu olekski mingi katastroof tekkinud ja ei oska enam kuidagi olla ja isegi seda nüüüd saadaval olevat aega isegi 10 % ulatuses ära kasutada, millest enne unistati.

2. aeg-ajalt tekib kadedus tööd tegevate sõprade pihta - lihtsalt on selline tunne nagu jääks millestki ilma. Samas eile nägin oma ülikooliaegseid sõpru, kes ütlesid, et nemad ministeeriumis eniveis ei tööta 8 h eest päevas nagu ette nähtud. mina aga see eest kui tööl olen, siis pean ikkagi koguaeg tööd tegema. ja me räägime rohkem 12 h päevas kui 8st.

3. tallinn tundub jälle jube väiksena, sest kõikidele pidudele saab minna, igal pool on samad inimesed, kes eile ja eelmisel nädalal ja igas baaris on juba liiiga palju kordi käidud. ses suhtes oli eile positiivne kui käisime voorimehe tänaval cafe rose's alustuseks. noh. juba voorimehe tänav koos peakohal olevate jõulutuledega tekitab sellise natu ebareaalse tunde.

4. nõud jäävad ikka pesemata ja poes käimata. ei viitsi. ei jõua. blaaaaah.

5. ja selle 8-10 h magamisega võib veel ära harjuda:P