eeestist ja teenindusest ja majandusest jne.

et siis. majanduskriisi ajal peaks ju kõik need inimesed, kelle teenistus sõltub enim sellest, et neil oleks kedagi teenindada, selle nimel ka tegutsema, eks ole? olgu kuidas on. majanduskriis või mitte. kui oma enda ettekandja karjäärist ei mäleta ma hetki, kus ma oleks mõne kliendiga niiviisi käitunud.

esimene moment:

eile tartus sõpradega kokku saades läksin endale jooki ostma ja minu küsimusele vastas preili leti taga, et.... "aga kuule, viitsid, oota veits, nii 15 mintsa, mul saab vahetus kohe läbi".

"eeeeeee.... ei viitsi?"

teine moment tänasest:

taksojuht kukub minu küsimusele, kas ma saan kaardiga maksma, et.... "no mai tea, mõelge minu peale kah, koguaeg saan ainult seda paberit, pühade ajal tahaks poest süüa ka osta." ja vaatab mulle süüdistava näoga otsa, nagu ma oleksin talt nõudnud mõnda võimatut asja.

njah. aga kui ainuke põhjus, miks ma selle takso valisin oli see, et ma saan kähku koju ja ei pea ringi tegema, et kuskilt sularaha võtta? oh well....

kuidagi kummaline on sellised kombed - eks ma ikka võtan aeg ajalt samast taksofirmast takso ja eks ma ikka aeg-ajalt lähen tartus sellesse baari tagasi, aga.... hallooo?

klient ei ole süüdi selles, kui ta soovib kaardiga maksta(kui see võimalus on olemas) või kui ta tuleb 15 mintsa enne vahetuse lõppu - oluline on ju see, et ta ikkagi tuleb. sest muidu pole ju lõpuks ilma klientideta millestki palka maksta.

ja muidugi pole mul kahju siis lõpuks ikkagi see ring teha, et raha väljavõtta, kui mul läheb süda haledaks, sest taksojuht pole oma 3 nädala vanuste kaardimaksete eest raha saanud ja bensiini on igapäev vaja osta. ja tegelt ma saan ka aru tsikist, kes ilmselt on olnud tööl juba ligi 10 tundi ja arvas, et saab 15 mintsa varem ära. aga pisut viisakust kõnetoonis aitaks siiski tunduvalt kaasa.

ja lõpuks.... on ikkagi lihtsalt kahju endal kogeda, et jutud ülikehvast eesti teeninduskultuurist peavadki paika.