integratsioon

nii kummaline on see paar korda aastas toimuv protsess.

see, et... saab jälle normaalselt poes vett ja nektariini ostmas käia.

see, et on mõtet jälle mulle helistada, sest ma reaalselt saan telefoni vastu võtta.

see, et.... ma reaalselt saan ka midagi ka võtte vahelisel ajal midagi teha, kellegi teisega, kelle mõte ei keerle ainult selle ümber, mis kostüüm näitlejal on, kust seda gaasilampi homseks saaks, kas siis kui me eelmisel korral seda filmisime oli tal 2 nööpi lahti või 3, etc.

ehk siis. here we go, ma alustan jälle ise enda ühiskonda taas integreerimisega.


ja arvan,et enne järgmist vits vette kadumist teen suure peo, et sellest ka märku anda!