iga päev kirjutan call sheetidele count downi. iga filmi lõpus tuleb ikka see tuttav tüdimus ja hõõrdumise tunne. kahju on muidugi ka. kui ühel hetkel(ilmselt siis pühapäeva õhtul) ma astun kodu uksest sisse teadmisega,et see on möödas, siis oleks tarvis veel üht väga head ja mõnusat kräud nende inimestega, kes olid mu sõbrad ja pere viimased poolteist kuud ja siis hakata juba uut projekti ettevalmistama.
sügis on. neljapäeval viljandis pärast sõidueksamit liinaga lossimäel ühel pingil istudes oli tunne nagu aeg oleks seisma jäänud. lennukid joonistasid sinisinisesse taevasse mustreid ja tundus nagu polekski sellest möödas 9 kuud, kui me viimati üksteist nägime. aga hea oli. mis asi see on mõndade inimestega, et nad lihtsalt on. ja vahel on lihtsalt imehea nendega koos olla. nagu mingi eriti hea shokolaad või pikk uni pärast eriti unetut perioodi. värskendav on vist see sõna.
eniveis. igapäev on nagu omaette minielu. uskumatult tore.
reede, 26. september 2008
speed of light
laupäev, 20. september 2008
what i like about you.....
kallim läks münchenisse cinecile täna hommikul kell 7.00. eile õhtul pärast seda kui me mõlemad (mina siis Tallinnas ja tema Stockholmis) oma võtetelt koju saime ja lõpuks skaibis rääkida saime, siis olime mõlemad nii väsinud ja tujust ära, et lihtsalt näägutasime üksteise kallal ja olime vastikud. ja siis jäin diivanile magama. öösel ärkasin, sest punase pleediga oli ikka liiga külm ja üle toa hüpates jäi pilk kellal püsima, mis näitas, et kell on 00.33. meil pidi muidu kontoris pidu olema samal õhtul, kuhu enne tülitsemist ja magamist ma minna plaanisin. no nüüd igal juhul ma seda ei teinud. ja oma suures loogikas haarasin magamistoast lambateki ja läksin diivaile tagasi.
hommikul kell 7.12 ärkasin peaaegu karjudes mingist haigest õudukast, kus millegi pärast ükski asi normaalsel viisil ei toiminud, ja automaatselt helistasin villele. ööga oli kogu tüli kuskile ära kadunud ja leppisime ära.
sel nädalal üritasime oma graafikuid kuidagi ühildada ja selgus, et... minu ainuke võimalus teda enne novembrit näha on ainult siis kui..... ta minuga berliini tuleb! mille üle mul tegelt on ülihea meel, sest berliin on üks lahedamaid linnasid maailmas! jeeee:)
uudiseid on tegelt rohkem kui jalaga segada, film saab kohe läbi, mina lahkun oma praeguselt töökohalt ja hakkan vabakutseliseks, neljapäeval teen viljandis oma ARKi sõidueksamit ja kool pole mind ikka veel välja visanud!
huvitavad ajad......
;)
PS: piltidega on nii, et kui mul õnnestub nad irise või sassi fotokatest kätte saada, siis ma ka panen nad sinna üles. aga seni ajani võib proovida mind lihtsalt heidi purga juustega ettekujutada!
neljapäev, 18. september 2008
integratsioon
nii kummaline on see paar korda aastas toimuv protsess.
see, et... saab jälle normaalselt poes vett ja nektariini ostmas käia.
see, et on mõtet jälle mulle helistada, sest ma reaalselt saan telefoni vastu võtta.
see, et.... ma reaalselt saan ka midagi ka võtte vahelisel ajal midagi teha, kellegi teisega, kelle mõte ei keerle ainult selle ümber, mis kostüüm näitlejal on, kust seda gaasilampi homseks saaks, kas siis kui me eelmisel korral seda filmisime oli tal 2 nööpi lahti või 3, etc.
ehk siis. here we go, ma alustan jälle ise enda ühiskonda taas integreerimisega.
ja arvan,et enne järgmist vits vette kadumist teen suure peo, et sellest ka märku anda!
esmaspäev, 15. september 2008
uudiseid sõjatandrilt
20 down, 6 to go.
pärast tänast võtet on 3 päeva pausi. st. võttepausi, lauba filmime ühte reklaami ja selle jaoks on ikka vaja asju sebida siit ja sealt. viimased päevad on jälle niinii hullud olnud, et .... samas kõik saab tehtud. see on superluks.
kui vaid lõpuks see homne juba kätte jõuaks. saaks üle pika aja ehk isegi tunda, et kogu aeg ei pea olema mingi kamm...
ja ehk siis jõuaks lõpuks ennast välja magada ja näha paari inimest, kes ei tee filmi:)
pühapäev, 7. september 2008
siis kui räme ilm oli.
kallim käis külas. reede õhtul tuli ja nüüd täna õhtul läks. see vist oli küll elu kõige kiirem nädalavahetus. reede õhtul oli närv. närvitsesin lennujaamas üksinda pärast seda kui hansu ja andero ja sämi ära olin saatnud. nojah. ja siis ta tuligi. oli isegi rootsimaalt kimbu roose kaasa haaranud. noja siis loomulikult tõi mulle nii palju kommi, et ilmselt enne jõule mind magusapuudus ei kimbuta. ja närv kadus ära. jalg ka enam ei tõmmelnud. tulime taksoga koju ja rääkisime poole ööni juttu. mina muidugi olin kohe pooleldi kreenis, sest need hullud selveri ööd(eriti see viimane - kreeeeeeisiiii) olid mu nõnda läbi tõmmanud, et.... hommikul vara poole kaheksa paiku ärkasin selle peale, et ta mind pingsalt lihtsalt vaatas. sest talle meeldib magavaid tüdrukuid vaadata, vastatas ta. nojah.
tegime koos kõiki toimetusi,rentisime auto, käisime minule õppesõitu tegemas, paadis söömas(üliüliüliüliülihea) ja poes. poes ma juba väsisin nii ära, et hakkasin peaaegu jonnima. aga siis saime koju jäime elutoa põrandale magama. hommikul kell 4 ärkasin rämeda kõhuvalu peale ja millegipärast ärkas ta ka üles ja siis me istusime kahekesi ja valutasime mu kõhtu. eks ole. järgmine hetk ärkasin kell pool 12.
nüüd tulin lennujaamast. ja ei teagi, mis edasi saab. sest vaatasime oma kalendreid ja selle aasta sees on veel umbes 4 võimalust, et me üksteist näeksime reaalselt. samas pole mul kunagi üldse kedagi nii mõistvat ja head olnud. ta loeb mu mõtteid lennult ja hoolitseb nagu keegi kunagi pole hoolitsenud. nüüd küsimus ongi selles, et.... kõik kõvast kivist me mõlemad ikka oleme. ja et kui mina pean nüüd mingi otsuse tegema, mis meist edasi saab siis.....
keegi ei tea.
kolmapäev, 3. september 2008
new hair, new life
teate seda naiste värki, et...
variaant 1. elus toimub mingi suur muutus ja siis on kohe selline tunne, et peab enda välimuste/ juustega midagi kohe ettevõtma.
variant 2. et tundub nagu midagi oleks õhus ja tekib vältimatu tunne, et peab juustega midagi ettevõtma ja siis hakkavadki asjad juhtuma.
mul on uus soeng. tumedam värv. ja selline tukk nagu mul kunagi olnud pole. esimene moment peeglist vaadates tundus nagu mul oleks parukas. aga mulle meeldib. hästi armas ja uus.
ja täna on meie eeeeelviimane selveri öö. mul on hea meel, et need kohekohe mööda saavad.
ja 2 päeva veel kuni kallim on siin. siis hakkavad kõik järgmised asjad selguma. kes. kus. mis. kellega. ja nii edasi. ja kui ei kliki, siis on ka kõik korras. sest selleks, et oleks hea kellegiga koos olla peabki tegelt ise suutma ka olla.
kui ma varem natuke kartsin seda kõike, siis nüüd ma arvan, et.... que sera sera. lihtsalt iseennast tundes tean, et mingiteks suurteks otsusteks ma pole valmis ja ei hakka ennast sundima ka.
