õhk on uudiseid täis!

jälle on käes aeg, kus puhtsalt selleks, et ma ennast üle ei buukiks pean märmiku abi kasutama hakkama. Iseenesest põnev ja tore, samas närib kuskil seljaajus ikka kahtlus, et... no kurat, mis siis saab kui ei jõua? aga jõuab. usun endasse. ainult autokooli pärast süda kripeldab natuke, avastasin järsku, et ma pean hiljemalt kuu aega pärast kooli teooriaeksamit ka oma sõidueksami ära tegema, aga mai tea kas ma jõuan...?:( ei taha uuesti seda teooriat küll teha, see maksab ka ju veel.

ideid on jalaga segada, asju mida tahaks teha ja inimesi, keda tahaks näha veel rohkem. selline tunne on nagu oleks ööpäev järsku kolm korda lühem kui tavaliselt ja asjad võtavad kauem aega kui varem.

põnev on igatahes. niivõrd põnev, et pesu jääb pesemata ja kodus süüa ka ei ole.

ja üllatusi on ka iga päev, alati siis kui kõik tundub juba täiesti lootusetu olevat, juhtub midagi, mis veenab, et.... päris nii ka tegelt ei ole;)