still

vahel on hea, et elu teeb ise sinu eest otsuseid. lihtsalt on vaja prioretiseerida mõningaid asju või tegelikult polegi aega midagi tähtsustada, midagi on lihtsalt vaja koguaeg teha ja seetõttu jäävad teised asjad tagaplaanile, kuigi nad aeg-ajalt valusate tuigetega endast märku annavad on mõne aja pärast selge, et..... nad on osa minevikust.

ostsin endale üle pikapika aja ühe juturaamatu. jõuludeks kinkisin endale amazonist 3 raamatut - esimest neist kutsutakse complete film production handbookiks, teine räägib parimast 100st kaasaegsest rezissöörist ja kolmandat kutsutakse joie la vivre ja see jutustab prantsuse köögist. jee.

lugeda neid mul küll aega pole, aga.....

haige olen ka tsuti. aga pole sellekski aega. koguaeg nagu orav rattas. öösiti vahel läheb aegluupi. magada ei suuda rohkem kui neli tundi järjest. ja üksi magades vrähklen ennast pooleks.

telestaar sai must ka tänu sellele idioodile, kes meie piiri ära lõhkus. nüüd teeb artur üha enam nalja, et "noor tüdruk kuulsuse trepil" lalalalalla, nagu pärast seda marise kirjutatud suure pildiga õppelaenu artiklit.

enivei.

õues on muinasjutu ilm. elu on imeilus:)