liim

nädalavahetused on nagu liim nädalate vahel. mööduvad viimasel ajal väga seiklusrikkalt ja kähku.

või noh. jah. lihtsalt kes ignes murphy seadused välja mõtles ei pidanud olema geenius, aga piisavalt nupukas, et lihtsalt raha teenida faktiga, et asjad lihtsalt iseenesest nii kujunevadki. reedel. jalutasin töölt koju, tegin süüa, õmblesin ja siis ütlesin marisele telefonis, et raudpoltkindlalt ma olen hiljemalt kell 2 kodus. noh. ja siis me koperdasime kõige pealt madala tänavale ja sealt hollywoodi. ma polnud hollywoodis varem käinud. no ja ainuke põhjus, mis mind nii tõmmata suutis oli slide. ja tõele au andes.... nende uus muusika on ikka parem kui varasem. ülikhuul oli oma vanu kooli kaaslasi näha... ja nende hulgas ka vanu hullumeelsusi nagu plätumees. tema ülikarvast(ilmselt ta enda arvates ülikhuuuli) nägu nähes mõistsin, et sellel oli põhjus, mis midagi välja meil ei tulnud. no ja siis otseloomulikult oma kõige vanemates ja mugavamates riietes jalutasin otsa ka oma viimasele segadusele. pealaiali otsas ja suust ei saa sõnagi. kallistada oli hea küll. aga siis oli ka aeg põgeneda. hurjuhhh! sellele järgnes noku koos miljoni vana tuttavaga. no ja edasi siis klassika - levikas!. mille ees kohtasime marisega üht azerbaidzaaaaani, kes alustuseks teatas meile, et on ameeriklane(st. lõpuni ta identiteedist polnud võimalik aru saada) ja siis küsis, et mida ma tema riigist teame ja et kas me arvame, et oleme temast paremad, sest me oleme eestlased. ohwell. liiga keeruline nii varase hommiku jaoks. siis seadsime sammud allani ja kerstini korteripeole, aga poolel teel sai jaks otsa ja istusime vene saatkonna ette maha, kust meid valvurionu viisakalt ära ajas. seejärel veendusime, et tallinnas on hommikul kell 4 võimalik süüa saada ainult toiduplatsilt...... järgmine päev nagu sellest jutust aimata võib oli juba nagunii raisus. pärast esimest ärkamist kolisin rõdule päevitama ja panin kella iga tunni tagant helisema, et ikka ühtlaselt saaks. ja õhtu poole ostsin poest omale preili smilla lumetaju ja kõiki segajaid ignoreerides oli see mul täna kella 12ks päeval läbi. ülihea raamat. tõesti. no ja tänane programm nägi eiie sõitu elektrirongiga nõmmele ja kirbuturgu, siis toiduostmist ja vanakal tsillimist jalutuskäiku rahumäel ja nüüü peangi kinno jooksma;)


ja nädalavahetustega on sama, mis liiminuusutamisega. neist jääb sõltuvusse. raudpoltkindlalt.