supernaine

mulle meeldib mõelda, et ma saan alati kõikide asjadega hakkama, mis ma tahan teha. praktika on siiani näidanud, et saan ka. küsimus on muidugi motivatsioonis. kui motivaator istub, siis minul asjad jooksevad.

nüüd, kus pariisi küsimus on listist kadunud... on tunne, et ma istun oma suures lossis ihuüksi ja põen lihtsalt. et kelle jaoks ja milleks ma seda kõike teen. rabelen ennast pooleks. kodu-magister-unistustetöö.

sest päeva lõpus olen ma üksinda.

seda ma tahangi?

mai tea. küsimuste ring. vastuste ring. tahaks lihtsalt... et oleks kellega kõike seda jagada. kes tuleks ja annaks otsa ette musi ja ütleks, come on little girl, you can do everything.

oh well...

selline supernaine ma olengi. nagu igaüks.