waltz with bashir

koolitusel olles rääkisin ühega oma õpetajatest oma murest seoses ühe eesti looga, mis kohekohe tootmisesse läheb ja mida ei saa kindlasti traditsioonilisel dokfilmi moel filmida.

ja ta andis mulle selle filmi dvd ja käskis vaadata.

ma ei tea, kas kuskilt eestist üldse seda kätte saab... aga film ise on hea. animeeritud kaadrid muudavad aga lõpus näidatavad dok kaadrid gentotsiidi tagajärgedest veelgi tülgastavamateks kui muidu nad mõjuksid.

uuuuuuuuuudis!

ma olen itaaliast tagasi ja elus. fara sabina on maailma kõige tühjem ja kummalisem linnake, aeg-ajalt tundus lausa kummituslik, sest inimesi peaaegu, et polnudki.


rooma oli muidugi wow....... aga pariis ja new yorki üle ei trumbanud;)

tahaksin hirmsasti kõigest pikemalt kirjutada, aga nagu ikka kibelen raamatut edasi lugema....

luban, et kirjutan varsti. elu on ikka üllatusi täis. tõesti.

vene tänaval on shokolaadi pierre uue kohviku avanud. nimi on josephine. väga nunts.

muide. kui kellelgi on italo calvino raamatut if on a winter's night a traveler siis oleks rohkem kui õnnelik kui saaksin seda laenata. kui ei ole, siis pean ilmselt krisostomuse kaudu tellima selle:)

evelin läheb rooma

mul on lihtsalt nii hea meel, et ma homme hommikul tallinnast lennuki peale lähen ja alles reede õhtuks siia tagasi jõuan. millegi pärast on viimase ajal suurem osa inimesi minu ümber kaotanud igasuguse taju minu närvidel tantsimise suhtes ja lihtsalt kuritarvitavad seda igapäevaselt. rooma tähendab lisaks targemaks saamisele ka seda, et ma ei vasta telefonikõnedele ja ei tegele mingisuguse reklaamipornoga 24/7.


pärast roomat tuleb muidugi kohe kähku 2 nädala jooksul 4 klippi purki saada.

ja pärast seda hullust lähme kallimaga 6ks päevaks nizzasse. jällegi võimalus mõned päevad minimaalselt telefoniga rääkida. lisaboonuseks on muidugi päike ja soojem õhk ja helesinine meri.


:)

mõttetu

majanduskriis on lahe asi.

reklaaminduses tähendab see seda, et enamik firmasid tahab lihtsalt 50 % kulude eest sama head tulemust. mida ei nemad ega agentuurid ei näe on see, et mõned inimesed reaalselt elatuvad sellest rahast ning paljusid kulusid lihtsalt ei ole võimalik vähendada.

tund tagasi helistas mulle üks agentuuriinimene ja luges üksipulgi minu tehtud eelarvest read, mis tema arvates olid ülepingutatud ning teatas, et ma pean eelarvet nüüd koheselt 2 tunniga 20 % võrra väiksemaks tegema. eelarve, mis eniveis oli tehtud kõige minimaalsemate palkade ja ülitäpsete ning madalamaks kaubeldud rendihindadega saaks siis väheneda üksnes näitleja või minu enda palga arvelt. või klipi kvaliteedi arvelt - valime odavama kaamera, jätame liikuvad kaadrid ära, ei ehita set'i, etc. ei. see kõik peab alles jääma. alles peab jääma ka see näitleja, sest tema isiku baasil on üles ehitatud see klipp. kui keeruline on arusaada sellest, et hoolimata sellest, kas on säästuaeg või ei, siis näitleja endiselt müüb iga klippi tehes ikkagi iseennast ja oma nägu. või jah. minu palk. kust maksud maha võttes ning telefoniarve maha võttes saan ma kätte sama palju kui tavaline valgustaja, kes platsil 1 päeva tööd teeb. ja kokkuvõttes.... ei vähendaks ka see seda eelarvet 20 % võrra.



eks ole tore. see glamuurne reklaami ja filmi elu.

iga kuradi kord kui sellised asjad jälle juhtuvad on tunne, et tahaks selle kõik kuskile puu otsa saata ja hakata normaalse inimese kombel elama.


ja ühe teise klipi pärast jääb mu singapuri reis katki.

saadaks kogu selle eesti suurepärase reklaamimaailma ..... hurjuhh.

c'est moi:)

mmmmmm.....

ninnunännuroosamanna

NOT!

korras!

täna tegime viimase tõnu võtte.

see oli 1e minu neljast ujuvast projektist, mis pidevalt ilmast sõltuvad.

suurest rõõmust, et saab to-do listis asju maha kriipsutada tulin koju ja tegin praekartulit värske salatiga.

uujee.