...mustikakarva ööd...

elu on kiirem kui concorde. vähemalt tunne on küll selline. ja teinud olen ma tööd, tööd ja veel kor väga palju tööd. aga üldse mitte emotsioonitult, ikka sellise kirega, et vahel hakkab endal halb ja õudne.

mulle meeldib see meie kooslus seal platsil. hakkab kodunema ja kodustuma. me oleme kõik selle ühe sama kaka sees.... kuid... ilmutusest saadetud pilt... on ilmeilus.


filmigrupi jõulupidu oli ka ebareaalne, olin ööl enne seda tunnikese vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi aknalaual tukkunud, aga muidu jooksnud nagu elektrijänes. pidu oli meil XL stuudios, tallinna lähedal kiilis. see on üks tohutu suur fotostuudio valgete ümarate seintega, kuid väidetavalt ja volvo oma reklaame käib tegemas. pidu oli imehea ja tore ja naljakas. mida ikka oodata inimestelt, kes on 3 nädalat enamvähem 24/7 tööd rabanud ja kehvasti süüa saanud. pärast 3 karini tehtud rummikoolat olin ma kutupiilu.

jõuludeks läksin koju. ja tartus oli isegi lund. ainult põhja-eestis ja soomes oli millegi pärast täiesti lumetus.

ja siis ootamatult nagu jõul oli tulnud oli ta läbi kah ja juba oli tarvis tapal käia ja piiri vaadata ja uuesti tapal käia ja asju teha ja koosolekutada... miroo näitus mahtus ka suure surmaga sinna vahele ära, väike kräu kodus ka ja veinitamised ville ja marisega.... eile õhtune wong kar wai film sõpruses oli väga rilääääks ja imeilusa kaameratööga, naiivne ja armas, kuid voolas kuidagi mööda külgi maha ja ei suutnud südamesse pugeda.

elu on kummaline. kestatus ja kestendus.

eelmisel aastal tegin aasta edetabelid.... viskan siis sama sketsi järgi ühe siia ka:

tadaaa..... aasta 2007 tegid minu jaoks.....

suurim prohmakas - julien lejeune
suurim kordaminek - BA lõpetamine
parim eesti tutvus - karinnnn martinsonnn
parim muu tutvus - jouni
halvim eesti tutvus - hmmm... kooli 4 elanikud?
halvim muu tutvus - ungarlane nimega jaki
lemmik telefonikõne - 5. juuni pikk itaalia nr ja vastab flavia:) kes on minut tagasi pescarasse jõudnud/ aga ka liina kõnedest ei saa kuidagi üle. ja hommikustest üliausatest SMSidest.
aasta lause - eveliiina, look-look i'm only wearing segolene royal's picture!
aasta lollim küsimus - do you want coffee?
lemmikvoodikaaslane - flavia, liina, lambavilla tekk, ibook, ipod, nokia, üks veel
lemmikfilm - babel/4 months, 3 weeks, 2 days/das leben der anderen/
lemmikraamat - vana viha
suurim ettevõtmine - MAsse astumine
suurim rõõm - kodu ost
suurimad pisarad - oktoobri teisel nädalal
lemmik colocation - massimo ja greg. nende vastu ei saa keegi.
suurim üllataja - mari-helen minu hiina keele klassist. juba iseloomult sellline üllatusmuna.
kõige khuulim koht - pariiis!
kõige khuulim hommik - hommik marseille'sse jõudes. maagiline lihtsalt.
kõige halvem hommik - viimane hommik pariisis. hall, vihmane, kurb.
kõige khuulim kink - emmeissi kingitud terrassiparkett, priceless!
parim kohvikaaslane - piibe.
kõige valem otsus - etv24
kõige õigem otsus - kodu ost/detsembrikuumuse filmi peale tööle tulek
kõige kummalisem hommik - hommik pärast laia tänava võtteid, kus pärast 26 hst ülal olekut tuleb hommikusöögiks veini juua
kõige parem teatrietendus - GEP
aasta riietusese - mustad püksid - igas pikkuses ja variandis on nad mul kapis olemas
lõhn - chanel chance/coco mademoiselle
unenäolisim öö - päev enne prantsusmaalt lahkumist, igas hetkes nii valus ja ebareaalne ja ilus.
õudusunenäolisim öö - 1. evelin ja katrin monacost teel juan le pini vahepeatustega nizzas, cannes, antibes. 2. meie esimesel võttenädalal 3. võttepäev, mis kestis(kaamera töö) 22 h võttekohaks tehnika tänava raudteekooli võimla. siis oli küll tunne, et see ei lõppe kunagi.
kreisim tegu - 5 kuud blondi pead

see aasta oli hullumeelne. olen kaugemal kui kunagi varem ja vist isegi õnnelikum kui varem.

:)

detsembrikuumus

... võib juhtuda, et astud üle neist piiridest, mis sa iseendale kehtestanud oled.

elad oma igapäevast elu ükskõik kui stiihiline ja ettearvamatu see võib olla ja ühel hetkel avastad, et oih. mingi krõks on käinud ja üks osa olemas olevast isiklikust eetikakoodeksist on ilma tseremoonitsemata peldikust alla saadetud.

on see halb või hea?

ei tea.

aga selge on see, et sellised üllatused teevad selgeks, et.... iseennast peab vist ka ikka kogu elu tundma õppima. mis siis veel teistest rääkida.

me oleme nüüd hakkama saanud 3 võttenädalaga. ei oska arvatagi kui palju vaenlasi me endale selle ajaga kogunud oleme ja lõppkõkkuvõttes kinolinal ei oska keegi arvata kui palju verd ja pisaraid see nõudnud on.

miracle

ma vihkan seda, kuidas me kõiki kokkuleppeid võttekohtadega rikume.

ma nutsin väsimusest hommikul kell 9, kui pärast 25 hst päeva tõnis mind koju viis.

ja kodus pidin võttekohtadega veel jampsima.

aga praegu on inimese tunne. vann, uni ja hommikusöök teevad ikka imet.

4 down, 41 to go?

mäletan kuidas ma kunagi ammustel aegadel olin sunnitud vaatama sellist filmi nagu "battle royal" kus kogu filmi vältel teostati laipade count downi.

minul tiksub selline võttepäevade asi kuklas.

esimene nädal oli.... raske, keeruline, pingeline, üllatuste rohke, öine, külm, niiske, tuuline, kiire, hüppeline....


aga jah. ei saa olla normaalne vist see inimene, kes seob ennast pikemalt filmiga.


;)

mulle meeldib

talv
et mul on piletid itaaliasse.
tartus käia.
ärgata üles nii, et kiirustama ei pea
unistada
saunas käia
kodu kodustamine
lugemine. raamatud.
teki all olla
komplimendid võõrastelt inimestelt
teistele üllatusi teha
naeratada inimestele
uued tossud
mu ideede raamat
rääkida südamelähedastest teemadest
kriipsutada asju to-do listides maha
väiksed mustad kassid
noored lastega jalutavad isad
tõmmu jume karge ilmaga
tantsimine
ilusad käed
eneseületamine
kleidid
professionaalid
jõulukalender
valgusvoolik
moleskine märkmikud
lindti shokolaad
kokaraamatud
ülikiired päevad
see tunne, et teised usaldavad sind
naiste-meeste sõprus
francais

ja ma armastan oma tööd. võtted algavad homme.